Nafta on teatavasti taastumatu kütus ning on fakt, et see saab millalgi otsa. Käesolev uurimustöö püüab arutleda, mil määral võib naftat pidada justkui inimkonna nõrgaks kohaks, millest me liialt sõltume. Aina enam on räägitud uuest suurest naftakriisist ja spekuleeritud tuleviku üle. Kas 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgse ajaga kaasnenud nafta võidukäik on läbi ning inimkonnal seisab ees raske üleminekuprotsess või suudame me ilma suurema kriisita kohaneda tõdemusega, et nafta pole igavene ja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele? Käesolev töö on jagatud kolme alapealkirja vahel, mis keskenduvad ülalmainitud punktidele võimalikult erinevate vaatepunktide alt. Esmalt toob töö illustreerivaks näiteks esimese suure naftakriisi 1973. aastal, mille analüüsimine annab aimu naftakriisi võimsusest mõjutada mitmeid eluvaldkondi. Järgmise punkt keskendub naftavarude praegusele olukorrale
Vähenenud füüsilise jõu ja tervisega leppimine 32 Kohanemine üksindusega Elu piiridega leppimine ja surma kohtamine Eluetappide arenguväljakutsed tekitavad arengukriise. Kriis on töö väljakutsega sellega toimetulekuks. Kui inimene teeb tööd neist väljatulemiseks, ta areneb. Ilma kriisita ei ole kasvu ja arengut. Erikson eristas inimese arengus kaheksa arengukriisi, mis tulenevad üksteisest. Eelneva kriisi läbi kasvamine ja arenemine aitavad kaasa uue kriisi kohtamisele. Arengukriisid kuuluva iga inimese ellu. Kriis on hüpe tundmatusse. Siin kogeb inimene vastuolu keskkonna poolt asetatud ootuste/nõudmiste ja oma teadmiste, oskuste ja võimete vahel
annaabi.ee 
