2. Kohanemine pensionile jäämise ja vähenenud sissetulekuga. 3. Kohanemine abikaasa surmaga. 4. Oma eagrupiga täpse osaluse loomine. 5. Sotsiaalsete ja kodanikukohustuste täitmine. 6. Rahuldavate füüsiliste elutingimuste loomine. KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD Saarma, J. (1992). Vananemine ja psüühika.- Tallinn: Valgus, Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. (2008). Artiklite kogemik. TLÜ KIRJASTUS. Tallinn, Soots, A. (1999). Kriis ja kriisisolija abistamine. Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon.. Tartu, Kindro, A. ,(2005). Isiksus. Tallinn. Mondo Tilvis, R., Sourander,L. (1993).Geriaatria.Medicina, . , , . , . (2007). ; .: . , . (2002). . ,,- " K, . ., , . . (2003). . . ,,".
inimene. Aitajal võivad esineda samad perioodid, samad tunded. Kriisisekkumise tähtsaimaks eesmärgiks on taastada inimese sotsiaalne funktsioneerimine vähemalt kriisi algusele eelnenud tasemini. · Hoia kriisisolijaga kontakti, ole ta läheduses. Lase tal tunda, et oled tema jaoks. · Julgusta teda väljendama oma tundeid, ükskõik kui ebatavalised need Sulle ka ei tunduks. Ära satu hämmeldusse mitte üheski tundest, mida kriisisolija väljendab. Mõni võib ootuspärase kurbuse asemel reageerida hoopis naeru või vihasööstuga. · Aita kaasa, et kurbus saaks vabalt välja voolata. Nutmine on täiesti terve ja loomulik reageerimisviis nii meestele, naistele kui lastele. Selle kaudu vabaneb inimene stressist, see toob kergendust. · Lase valul välja murda, anna kriisisolijal võimalus rääkida oma valust, kui tal soov tekib.
annaabi.ee 
