· Kuklase, Imre. Juhendmaterjal ohualade määratlemiseks riskianalüüsis. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2007; · Lempu, Margo. Ehituslik tuleohutus kolme- ja enamakorruseliste puiteluhoonete rekonstrueerimisel. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2007; · Porss, Rain. Koolitussuundade väljatöötamine efektiivsema koostöö tagamiseks operatiivteenistuste ja kriisireguleerimismeeskonna teavitusgrupi vahel. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2005; Magistritöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis käsitletakse Eestis kriisireguleerimisüsteemi, riskianalüüsi metoodikat ja kriisireguleerimismeeskonna moodustamise vajalikkust ning tutvustatakse lühidalt rahvusvahelise kriisireguleerimisega tegelevaid organisatsioone.
ning moodustab olulise osa säilituskavast. Ohuplaani olemasolu on kohustuslik igale teabeasutusele. Arhiivide korral on see nõue sätestatud arhiivieeskirjaga. Ohuplaanide koostamine muutus populaarseks 1980. Aastatel ja seda ennekõike just seoses ennetava säilitamise kontseptsiooni levikuga teabeasutustes. Ohuplaan töötatakse välja ohuplaneeringu protsessi käigus. Ohuplaneering koosneb järgmistest etappides: ohtude hindamine, ennetusmeetmed, kogude prioritiseerimine, kriisireguleerimismeeskonna loomine, toetusvõrgustiku loomine, õnnetustele reageerimise kava koostamine, taastamiskava koostamine, ohuplaani kokkupanemine, personali koolitus ja kava regulaarne plevaatamine. Ohuplaanide koostamise kohta on avaldatud mitu juhendit. Ohuplaan on dokument, mis kirjeldab õnnetuste ennetusmeetmeid, õnnetustele reageerimise protseduure ja kahjustuste likvideerimise meetodeid. 19) pabermaterjalide kuivatamine
annaabi.ee 
