abi. Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades: · Keskkonnaga seotult nt. Lumetorm, üleujutus, tulekahju; · Inimesega seotult nt. Haigus, vägivalt, õnnetusjuhtum; · Suhetega seotult nt. Lahutus, lähedase kaotus, eraldatus. Kriisi võib esile tuua ka mõni oodatud suur muudatus elus: kooli lõpetamine, armumine, omaette elama kolimine, lemmiklooma võtmine. Tähtis on teada, et kriisireaktsiooni võib käivitada ka teiste õnnetuse või kriisi pealtnägemine. Kriis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt muutunud olukorraga. Kriisil on 3 etappi: 1. Vapustus; 2. Muutuste läbitöötamise aeg; 3. Toibumine ja kohanemine. Kõigi kriisi etappide järkjärguline läbimine näitab asjade kulgu paremuse suunas, kuid see võtab aega. Kriis on nagu sild, mis on vaja samm-sammult läbida, et jõuda teisele kaldale
kriisi olemuse ja sotsiaalse toe kohta, õpetada uusi toimetulekumehhanisme. Kriisisekkumise ajaloost Kriisisekkumise kui meetodi juurutajateks võib pidada USA psühholooge Erich Lindemanni ja Gerald Caplanit. Lindemann ja tema kolleegid Massachusettsi haiglast olid esimesed, kes kasutasid süsteemset kriisisekkumist pärast 1943. aastal Coconut Grove ööklubis toimunud põlengut, kus hukkus 493 inimest. Caplan arendas 1940 - 50ndatel aastatel Lindemanni tööd edasi, jaotades kriisireaktsiooni mõtteliselt neljaks osaks: 1. Esialgne pinge kasv vahetult pärast traumaatilist juhtumit. 2. Kasvav pinge hakkab igapäevast elurütmi takistama. 3. Kestev pinge hakkab põhjustama depressiooni. 4. Võimetus kriisi lahendada põhjustab tugeva psühholoogilise reaktsiooni, kus inimene ei ole enam võimeline funktsioneerima. Naomi golani kriisisekkumise teooria Üks tuntumaid kriisisekkumise teooriaid põhineb Naomi Golanilt, kes lõi oma teooria arendades
annaabi.ee 
