1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine. 3)Võitlus kolmanda maailma pärast. Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan.Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust. Külma sõja aegsed kriisid 1)Korea Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSV Liit, Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt lääneriikidelt. Tagajärjed: suri ligi 3 milj inimest, lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli jaotud kaheks vaenutsvaks riigiks. 2)Lähis-Ida- Ida-Lääne vastasseisu tandriks
sellistes kriisipiirkondades, milles Soome panus võib toota teatud lisaväärtusi ning kus on või- malik anda asjakohast toetust osapooltele kriisireguleerimisalastes tegevustes. Ideeks on ka investeerida tegevustesse, mis on Soome vaatepunktist tähendusrikkad ning mis suurendavad riigi kaitsevõimet. (Soome Välisministeerimumi koduleht, 2006) Soome osalus rahvusvahelises kriisireguleerimises: 1) Militaarkriiside reguleerimisest võtab osa 333 soomlast (neist 13 on naised) Kriisipiirkondadeks nt. Afganistaan,Kosovo,Bosnia ja Hertsegoviina,Sudaan,Somaalia,Ugan- da,Libeeria, eri piirkonnad Lähis-Idas. 2) Tsiviilkriiside reguleerimisest võtab osa 162 soomlast (neist 58 on naised) Kriisipiirkondadeks nt. Kosovo,Gruusia,Moldova,Gongo Domokraatlik Vabariik,Tadzikistan, Kõrgõztan,Kasahstan,Iraak. (Finland's participation in international crisis management, 2011) Soome kaitselahendus
annaabi.ee 
