Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu.
seadus näeb ette ühe revolutsioonilise sammu, kuid see tegelikkuses ei jõustunud raharendi kasutamine. Tekib koheselt mitmeid praktilisi probleeme maal ei ole nii palju ,,lahtist rahvast" vabadikke, kes teeks ära mõisatöö palgatöö vormis. Tekib tööjõukriis, teisalt raharendi maksmiseks ei jätku kapitali. Kuna 1849. aasta seadus oli sõna otseses mõttes üleminekuseadus, siis tähendas see seda, et 1856. aasta oleks pidanud seda uuesti arutama. Kuid tekkinud on mitmeid kriisimomente. 1856. aastal, kui taas tuleb kokku Liivimaa Maapäev, et seda muuta, on kaardid ümber mängitud. Fölkersahm oli surnud ja Maapäeval hakkavad domineerima konservatiivid, kes toovad välja raharendile üleminekuga seotud raskused. Rüütelkond mõtles ühte-, keiser teistmoodi. Vaatamata vastuseisudele, kinnitab Aleksander II 1860. aastal (uuesti varasema?) eelnõu. Mõisa- ja talumajanduse kriis oli Eestimaal tunduvalt sugavam kui Liivimaal
annaabi.ee 
