aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid
aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (optoute) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi
annaabi.ee 
