Päästeametist ning kaasatavatelt teistel ametkondadelt. Päästetööde juhtimise IV tasand - Päästeameti operatiivkorrapidaja. Päästeametis on 24/7 valves Päästeameti operatiivkorraldaja ning tema abi. Päästeameti operatiivkorrapidaja ülesandeks on operatiivse valmisoleku tagamine riigis, suurõnnetuste korral, päästeressursi jagamine päästekeskuste vahel, suuremahulise abi taotlemine teistel ametkondadelt, osalemine kriisikommunikatsioonis, abi taotlemine välisriikidest ning selle abi vastuvõtmine, suuremahuliste päästetööde koordineerimine ning vajadusel juhtimine. 6 Oluliselt on muutunud valdkonda mõjutavad tegurid nagu elanikkonna ümberpaiknemine, majandusareng, uute elamu- ja tööstuspiirkondade tekkimine, riskide suurenemine ja ümberpaiknemine ning transpordi oluline suurenemine. Sellest tulenevalt on eesmärk
6. Kriisikommunikatsioon internetis Kriisikommunikatsiooni plaan või käsiraamat 10 erinevaks kriisiks on organisatsiooni jaoks nagu kindlustus – selle koostamisega on tüütu tegeleda, aga kriisisituatsioonides, mida võib ette tulla, tasub see kuhjaga ära (Nyberg 2010). Paljudel organisatsioonidel on kriisikommunikatsiooni plaan olemas, aga sageli aegunud. Igal juhul tasub läbi mõelda ja sinna lisada kodulehe, blogi, foorumi, mikroblogi ja suhtlusvõrgustike võimalik roll kriisikommunikatsioonis – eriti juhul, kui need kanalid on juba olemas, sest suure tõenäosusega otsivad inimesed infot kõigepealt just sealt. Võimalikult adekvaatselt ja professionaalselt reageerimiseks on oluline: kriis ära tunda ja mõista põhjuseid, leida lahendused, panna paika põhisõnumid, kanalid ja inimesed, kes sõnumeid edastavad, hea, kui oleks teada, kust saada vajadusel abijõude. Hea näide on tuhakriis, millega tegelesid sotsiaalvõrgustikes aktiivselt nii Estravel, Estonian Air