protsenti SKPst, mis on 0,5 protsendi võrra enam kui 2010. aastal. Kõrgeima maksukoormusega Euroopa Liidu riigid 2011. aastal olid Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 47,7 ja 44,3 protsenti SKPst. Eesti maksukoormus püsis kuni 2008. aastani stabiilselt allpool 32 protsenti, kuid kasvas 2009. aastal seoses majanduskriisi mõjudega. Peamisteks põhjustajateks olid ekspordi kiire langus, II pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langenud ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 31,4 protsendini SKPst 2017. aastaks. Aastal 2011 hakkas Eesti maksukoormus jällegi vähenema, seda täna ekspordi kasvule, mis tõi endada kaasa ka majanduse kasvu. Riigi eelarvestrateegia kohaselt on peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Samas ka, et eelarve kulutamisvõimalused oleksid stabiilsed ega sõltuks nii palju tarbimisest.
Sellega üritati vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest, kodumaise tootja igakülgne abistamine, riigi juhtivat rolli suurendada, kapitali nationaliseerida ning üldjuhul ka indrusialiseeruda. Oldi veendunud, et turumajanduslik iseregulatsioon ei suuda tagada majandustõusu ,et tootjad vajavad riiklikku kaitset. Sekkuti jõuliselt majandusse ning rakendati ulatuslikult riikliku reguleerimist. Majandusministeeriumis tegutses hindade komissar, kelle loata ei võinud hinda tõsta. Kriisiaegsed impordikitsendused, kaitsetollid ja sisseveokontingendid jäid jõusse ja osalt laienesid. Majandusministeerium omandas enneolematu võimu.1935 loodi Rahvamajanduse Elustamise Fond (REF), mis finantseeris kõiki suuri riigi poolt alutatud projekte. 1836. aastast võis tööstusettevõtteid asutada vaid majandusministeeriumi loal, kes võis neid ka sulgeda. Turu üle oli täielik kontroll. Mitmed riigiettevõtted kujundati ümber aktsiaseltsideks, kille aktsiaid jagati
annaabi.ee 
