Saksamaa pilli järgi on see näituse klavesiin valmistatud. See on kammerliku kõlaga kontsertpill. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali valmistatud instrument on vanim ja mõõtudelt väikseim koduorel muuseumis. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus, 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Eriti huvitavad on 19.sajandist pärinevad kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist
Võru Katariina Kirik ehitati aastatel 1788-1793 arhitektuurilise dominandina Võru linna turuväljaku äärde. Kiriku arhitekt oli Riiast pärit Christoph Haberland. Kiriku sisseõnnistamine toimus 24. Juulil 1793. Ja see sai nimeks Aleksandra Katariina. Aastal 1879. Tehti Võru Katariina kirikus kapitaalremont ja torni paigaldati nelja numbrilauaga kell. Kirikus on altaripilt mis kujutab Jeesus Kristust. See on kunstimälestisena kaitse all. 1910. aastal valmistasid orelimeistrid vennad Kriisad kirikule oreli 2 manuaali ja 30 registriga. Aastal 1997. Tunnistati Võru Katariina kirik kultuuri mälestiseks.(2. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 2) 3.2.Fakt Nime sai kirik Aleksandria Katariina järgi, kuid sellega peeti meeles ka keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel Võru linn asutati ning kes annetas kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla.(3. www.tln.edu.ee) 4. Kirumpää piiskopilinnus
annaabi.ee 
