Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli. Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi. Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada. 1.6 Lemmikmuusikastiilid Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz-muusika, teises grupis aga trance- ja räppmuusika, mis esimese grupi
Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli. Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi. Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada. 1.6 Lemmikmuusikastiilid Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz-muusika, teises grupis aga trance- ja räppmuusika, mis esimese grupi
kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu või kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti.