riidest. Tegumoelt sarnasesid nad Lõuna-Eesti naistesärkide pihaosaga,olid aga lühikesed - katsid rinna, jättes alaääre (alase, alese) ja seelikuvärvli vahelt särgi umbes kämblalaiuselt nähtavale. Kaelaava lõigati T-kujuline. õigadele õmmeldi õlalapid. Käiseid kaunistati ise, kuid kasutati ka oskajamate teenuseid. Jõhvis ja Lisakus mäletati, et Soome saartelt on naised toonud niplispitsi, tasu makstud toiduainetes. Ka käiste kriipsutamisega pole kõik hästi hakkama saanud, rääkimata väljaõmblemisest. Igapäevased käised olid reeglina jämedamast riidest ja lihtsamad. Öeldi: "Väljaõmblus ei taha pesemist." Käiste all kantav särk oli Alutaguselgi eesti naiste särkide üldise tava järgi kokku õmmeldud peenemast linasest pihast ja jämedamast takusest riidest alasest, alesest. Puudusid varrukad ja õlalapid. Kaelaauk oli ovaalne avar, äärepalistusest läbipoetatud paelaga koomale tõmmatav. Seelikud tegid Alutagusel 19
parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi." Vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 ebakorrektne raamatupidamiskirjend tuleb parandada paranduskandega, kus peab olema märgitud parandatava kande järjekorranumber, selleks tuleb koostada raamatupidamisõiend (memoriaalorder), kui parandus ei ole algdokumendil. 1) Juhul kui viga avastatakse enne kokkuvõtete tegemist, parandatakse need ebaõige teksti maha kriipsutamisega ja õige teksti kirjutamisega, maha kriipsutatud teksti kõrvale lisatakse "parandus õige" ja kinnitatakse seda allkirjaga. 2) Juhul kui viga avastatakse pärast kokkuvõtete tegemist tehakse paranduskanne: - täienduskirjendi või - tagasikirjendamisega e storneerimisega (must või punane storno punaselt kirjutatud, storneerima tuleb itaalia keelest ,,stornare" e tagasi kandma). 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS