Ringtreeningu kava Iga harjutuse vahepeal 10 sekundit puhkust, mille vältel teha venitusharjutusi või lihtsalt lõdvestada lihaseid. Kava võib läbi teha nii mitu korda kui soovi on ning harjutuse tegemise või puhkeaega muuta vastavalt soovile. Ei ole soovitatav harjutuste aega muuta väiksemaks. Kõiki venitusharjutusi oleks hea korrata peale kogu treeningukava tegemist ning hoida neid vähemalt 20-30 sekundit. 1) Kõhulihaste harjutused lamad selili, käed rinnal risti või kukla taga, ülakeha tõsted 30 sek vältel. Treenib kõhulihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: lamad kõhuli ning tõstad ülakeha nii kõrgele, et käed on täielikult välja sirutatud. Venitust tugevdab see, kui vaatad üle pea selja taha. 2) Seljalihaste harjutused lamad kõhuli matil ning asetad käed kuklale. Tõstad ja langetad ülakeha 30 sek vältel. Treenib ülemisi seljalihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroo...
ja erinevate maalingutega, kuigi nüüd ei kujutata enam näiteks jahiloomi, kes on noolest haavatud, vaid kui kujutatakse loomi, siis need on väga rahulikus poosis ja kaunid. Restaureeritud kivisein Eriti leiab sarnasusi ürgajaga tänapäeva laste piltidelt, nüüdisaja lapsed on mõistuselt sama arenenud nagu olid ürgajal inimesed, mõlemate joonistustelt leiame sarnasusi. Kui ürgaja inimesed kujutasid end koopamaalingutel jahti pidamas, siis nad joonistasid end ,,kriipsujukudena" nagu ka tänapäeva lapsed joonistavad inimesi. Kuid peab tõdema, et ürgaja inimesed oskasid tunduvalt paremini joonistada loomi, kui tänapäeva lapsed. Tänaseks leitud koopamaalingutel on kõik kujutatud loomad eriti täpselt välja toodud, vähemalt nende kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg"
enamus teadlasi ei usu sääraseid veidraid leide ja on skeptilised, enamus kuulutati võltsinguteks. avastati pürenee mäestikus, kus on maalinguid inimestest ja põhjapõtradest, metshobustest. seega jäädi uskuma ka altamiira piisonite lugu. 1940 leitakse lõuna prantsusmaalt, canoni jõe äärest, lascaux koobas. teise maalimasõja aegne. ka selle leiavad lapsed, seal on mitmed seinad täis kunsti. kui loomi osati realistlikult maalida, siis inimesed olid kriipsujukudena. [lk 185] Lascaux koopa maalid on veidi vanemad kui Altamira koopa omad. kuni 15 000 eKr. Suur leid pleoliitikumi kunstis toimus 1994. need on lõuna prantsusmaal, marseille ja _ _ _ vahel. püreneede mäestikus. koopa vanus on üle 33 000 aasta. seal on letud u. 500 stseeni loomadsest ja lindudest. Chauvet koopamaalid on pragu suurimad ja vanimad. Ei kütitud leoparde ja ninasarvikuid, sest nad olid liiga ohtlikud. Palju on kujutisi ka mitte kütitavatest loomadest. On leitud ka
annaabi.ee 
