.. Miks ma peaksin tähti õppima, kui mul on need juba selged?! Te ise õpetasite need mulle. Tähtsamate nimed olid Auriga ...'' Täht ei jõudnud enam jätkata, sest Taevapealik segas vahele: ,,Ei! Ma ei mõtle neid tähti, mis asuvad taevas!'' ,,Mis tähtsa Te siis mõtlete?" küsis selle peale Täht. ,,Ma mõtlen neid tähti, millega kirjutatakse! Näed siin on mõned laused paberile kirjutatud. Kas tahad neid õppida?" ,,Eee... Need pole mingid tähed! Need on lihtsalt mingitest kriipsudest kokku pandud kujutised." Vastas jahmunult Täht vastu. Pealik üritab kuidagi veel Tähele selgeks teha, mis tähti ta mõtleb: ,,Mängid sa lolli või oled sa loll!? Sa ei mõika ikka üldse!Need on tähed millega kirjutatakse, mitte need tähed, mis asuvad taevas. Ka sina oled see täht, mis asub taevas." Tähel hakkas ka alles mõikama: ,,Ah need tähed. Nendest oled ma kuulnud! " Pealik siis vastas Tähele rahuloleva näo ja häälega: ,,Mõnel on alles pikad juhtmed
kasutama tuld ja tööriistu. Üks ürginimene määris oma sõrme nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina. Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas
antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga, milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see püstitatud. Ruunikivid pole hauakivid vaid on pühendatud tähtsate oluliste viikingite mälestuseks, kuid nad on tihti langenud võõrsil ja kodukanti on nende mälestuseks püstitatud ruunikivisid. Viikigiajal viikingid tegelikult ei leiutanud, algeline ruunikiri oli juba varem tuntud. Tähed aga aja jooksul muutusid ja nende arv vähenes Tähed koosnesid põhiliselt püstistest kriipsudest, millele lisandusid kaldkriipsud, Viikingid olid osavad sõjamehed, saagadest veel erilised berserkerid,kes olid sõdalased, kes oskasid ennast enne lahingut transsi viia, täis viha ja valu ei tundnud. Lahingusse mineku soov oli nii suur et nad selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid või jõid nad kärbseseene leotist. Viikingiaeg Eestis 800-1050 Levima hakkavad jäänaelad nii meestele kui hobustele. Kapjade alla löödi hobustele naelad. Mööda jääd
annaabi.ee 
