laul". ,,Mamma mia" ja ,,Ring ring" on lood, mis kuuluvad põhjamaade klassika hulka ning ilmselt pole olemas inimest, kes ei teaks, et need on originaalina kõlanud ABBA esituses. Seetõttu läks lahti saalis tõeline tants ja trall, ilma tantsuplatsita loomulikult, kuid siiski. Lugu ,,Siin on oja" on kirjutatud Olav Ehala poolt ning selle loo hellus ja soojus, ei jätnud kedagi saalis külmaks, minu hinge kriipisid isegi pisarad. Urmas Sisaski ,, Ood armastusele", mis kostus kohe kontserdi algul raputas ka karud talveunest oma tohutu kõla ja jõuga. Laura Junsoni lood ,,White Christmas" ja ,,Reality" kõlasid erakordselt ilusa vokaaliga ning viimast laulis Laura koos Kaisa Lillepuuga. Tüdrukute hääled sulasid ühte, justkui päev vajuks päikeseloojangusse. Tore oli kuulata sellist suurepärast häälte koostööd, hea oli sulgeda silmad, ning suunduda unistuste radadele.
Ka publiku seas ringi vaadates tundusid enamasti kõik rahulolevate ilmetega, või vähemalt natukene vanem rahvas näis olevat kontserdiga rahul. Kuid muidugi jäi silma ka mõni noorem kuulaja, kes pead kätele toetas - ilmselt väsimusest või muusika mitte mõistmisest. Kuid kes teab, võib-olla oli see hoopis tema viis sellise muusika tunnetamiseks. Nagu eelnevalt mainisin, siis tekitas Jaan Räätsa muusika minus vastakaid tundeid. Algselt kriipisid viiulid mu kõrva, sest pean viiulimuusika kuulamisega veel harjuma. Kuid asi muutus minu kõrvadele positiivsemaks, kui kõlama hakkasid teosed klaveril. Kontserdi teises pooles olin juba hakanud harjuma viiulimuusikaga, kui mängu tuli uus instrument - trompet, mille kõlast ei olnud ma eriti vaimustuses. Minu arvates muutis trompetisoolo teose järsuks ja rahutuks. Kokkuvõttes oli seda kontserdielamust huvitav kogeda, kuid tunnistan, et oma hingelt olen rohkem lüürilisema muusika austaja
Hawksbee oli teadlik elektri tekitamise merevaigukatsetest ja küsis endalt: kas siingi on otsustava tähtsusega hõõrdumine, sedapuhku klaasi ja elavhõbeda vahel, ja kas helendus on ka elektrinähtus nagu see mida täheldatakse merevaigu hõõrumisel. Hawksbee ehitas keerulise masina: ta pani telje ümber kiirest pöörlema õhutühja nõusse asetatud ümmarguse puuketta, mille serv oli kaetud merevaigukuulikestega. Kuulikesed kriipisid kahte vastastiku asetatud villakera. Tehniliselt märkimisväärne oli pöördetelje viimine õhukindlalt läbi klaasnõu kaela, läbi messingist ja nahktihendist topendi. Seda liiki sulgurit kasutas veidi hiljem James Watt oma aurumasinas. Suure hooratta ja pika ülekandenööri abil pani Hawksbee merevaigukuulikesed kiiresti tiirlema- ja peagi tekkis nende ümber helendus. Et elavhõbedakatsetes oli Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna
vaatuse lõpus kindla arvamusega, et eestlased on hulluks läinud ja plaanivad poliitilisi pöördeid. Lõpetuseks mõni mõte, mis jäi kõrvu kõlama ja millest võib omajagu ideed välja lugeda: Kui aeg tiksub käest, mis teeks teie? Igaüks teeb seda, mida tema tegema peab! Soovitan vaadata, sest show on garanteeritud! Vapusatavad, napid kostüümid, suurepärane lavaline liikumine ning muusika korvavad veidrad lombakad naljad, mis laval omajagu kõrva kriipisid. 13 Minu arvamus Ma arvasin alguses muusikal ,,Cabaret"-ist väga halvasti, et see on igav ja ei ole kaasahaarav. Pärast esimest vaatust sain aru, kui põnev ja kaasahaarav see muusikal on. Peaostäitjateks olid meil Tatjana Mihhailova ja Robert Annus. Silmmärgatavalt oli näha, kui hästi nad oma rolli sisse elasid ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Laulud ja lavaline liikumine oli hästi paigas ja osatäitjatel läbi töötatud
annaabi.ee 
