uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • Nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse/haava. • Haigustekitaja jääb paljunema ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse. • Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, ning edasi silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. • Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega. HAIGUSE KLIINILINE PILT • Inkubatsiooniperiood: 1-2 kuud • Eelnähtude periood: iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Valu, põletik, torkiv või kihelev tunne haavakohas
Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus). Surm saabub tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. (Marutõbi) Marutõbi levib sülje kaudu, sest ta paljuneb süljenäärmetes. Viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse või haava. Kõige ohtlikumad viirusekandjad on hundid, rebased, kährikud, hahkhiired, kassid, koerad ja hiired.. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve vastu on olemas vaktsiin, mida kasutatakse nii haiguse ennetamiseks kui antiseerumina. Ravina toimib see ainult siis kui vaktsiini süstida paar päeva peale viirusega kokkupuudet, hiljaks jäädes (kui viirus jõuab närvisüsteemi) pole enam ravi. Oluliselt vähendab nakkuse ohtu ka haava pesemine vee ja seebiga ning töötlemine joodipiiritusega
annaabi.ee 
