589,3 nm) TÖÖ KÄIK 1. Tutvuda refraktomeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. 2. Küsida juhendajalt konkreetne tööülesanne. 3. Avada prismahoidja ja puhastada prismade P1 ja P2 diagonaalpinnad ettevaatlikult, kuid hoolikalt bensiini või bensooliga. Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis. 8
Seega vastavad antud refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (D = 589,3 nm) Töö käik 1. Tutvuda refraktomeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. 2. Küsida juhendajalt konkreetne tööülesanne 3. Avada prismahoidja ja puhastada prismade P1 ja P2 diagonaalpinnad ettevaatlikult, kuid hoolikalt bensiini või bensooliga. Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis. 8
valgustugevust ja kiirendab sellega pimestuse kadumist. Veel on udulaternad vajalikud külavaheteedel, mille peenraid on raske sõiduteest eristada. Linnaliikluses on udulaternate suureks eeliseks vähene pimestamine. Valgustugevus oleneb lambist, peegeldist ja hajutist. Sõites kattub hajuti pritsmetega, mis vähendavad valgustugevust 30 . . . 40 %. Peegeldi seisukorda halvendavad tolm, korrosioon ja õli. Peegeldit ei tohi kuivalt pühkida, sest pehme alumiiniumikiht kriimustub kergesti. Lambi valgustugevust vähendavad kauane kasutamine ja madal pinge. Viimane oleneb pingeregulaatori häälestusest ja juhtmestiku seisukorrast. Nõrgalt kinnitatud ja oksüdeerunud kontaktidega lambid ei põle pidevalt. Puuduliku massiühenduse korral lülituvad lambid jarjestikku, kus-juures vähemalt ühes laternas hõõgub lamp tuhmilt. Juhtme lühis rakendab olenevalt automargist korduva või ühekordse toimega kaitsme, mille tagajarjel tuled vilguvad või kustuvad
7. jaanuaril 1839 tehti avastus Prantsuse Teaduste Akadeemias avalikuks. See on ka ametlik fotograafia sünnipäev. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp: Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale aluspôhjale paigutatult näib positiivina. Neid eksponeeritakse tavaliselt raamitult vôi ilukasti paigutatult. Kirjeldatud tehnikat kasutati fotode valmistamisel kuni 1880.aastateni. Ambrotüüpide valmistamine oli odav ettevõtmine (tehti ju vaid
pinnad. Sellise tehnoloogias tulemusena saadi kindla valguse langemisnurga all nähtav üliôrn peegelpildina vahetatud pooltega positiivkujutis. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale aluspôhjale paigutatult näib positiivina. Tegelikkuses tumedad kohad on negatiivil heledad ja tegelikkuses mustad pinnad on negatiivil täiesti läbipaistvad. Kui me paneme tumeda tausta taha või värvime klaasplaadi tagakülje mustaks saamegi
annaabi.ee 
