valmis sai. Tal kulus selle tegemiseks seitse aastat. Mõõk oli tehtud seitsmest erinevast rauast, karastatud seitsme erineva veega. Vars oli hõbedast, käepide kullast, kupp Kunglamaa kivist, sidemed seitsmest erinevast karrast, pannal paksudest pennidest, mis tugevdatud taalritega, pandla pidemed sõrmusekivist. Kalevipoeg võttis mõõga katseks kätte, keerutas seda nii, et tõusis torm ja lõi siis alasi koos aluspakuga pooleks. Mõõgale ei jäänud kriimugi. Seda mõõka Kalevipoeg tahtiski. Mõõk maksis üheksa head hobust, kaheksa karimära, kümme paari härgasid, 20 lüpsilehma, 50 vasikat, sada aidatäit nisu, poolteist paati odrateri, laevatäis rukkist, tuhat taalrit, sada paari paate, 200 kuldraha, sületäis sõlgesid, kolmandiku kuningriigist ja viie neitsi kaasavara kokku. Kalevipoeg oli nõus ning tehti liigud. Pidu kestis seitse päeva. Kalevipoeg hakkas purjus peaga kiitlema ja sepa vanim poeg vihastas ning tormas talle kallale
» «Härra, aga kuhu lähete teie? Kuhu te lähete?» «Ma hüppan aknast alla, et kiiremini kohale jõuda,» hüüdis d'Artagman. «Sina pane põrandatahvlid tagasi, pühi põrand puhtaks, välju ukse kaudu ja jookse sinna, kuhu ma käskisin!» «Oh, härra, härra, te tormate surma!» hüüdis Planchet. «Ole vait, lollpea,» ütles d'Artagnan. Klammerdudes käeea aknaääre kü'ge. lask;s ta enese alla teiselt korruselt, mis õnneks ei asunud kõrgel. Ta ei saanud kriimugi. Ta läks ja koputas, otsekohe uksele, ise sosistades: «Ma lasen ka ennast hiire'õksu püüda, ja häda kassidele, kes niisuguseid hiiri puutuda julgevad!» Vaeva1t oli haamrikene noormehe käe all kõmisenud, kui kära vaibus, lähenesid sammud ning avanes uks ja paljastatud mõõgaga d'Artagnan kargas isand Bonacieux' korterisse, mille uks, kahtlemata vedru tõttu, sulgus ta järel iseendast. Siis kuulsid kõisre lähemad naabrid ja ülejäänud õnnetu Bonacieux' maja elanikud