Vabadussõja ajal Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, lahkus omal soovil peale sõja lõppu, 1924 nimetati taas ametisse peale enamlaste mässu. Viktor Kingissepp (1888-1922) Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, lasti 1922 välikohtu otsusel maha. Jaan Poska (1866-1920) Eesti riigimees. 1913-1917 oli Poska Tallina linnapea. Juhtis Tartu rahulepingu läbirääkimisi. Jaan Anvelt (1884-1937) jurist, bolsevik, poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (nagu Hunt Kriimsilma 7 ametit). 1917 sai temast üks Eestimaa bolsevike juhte. 1924 mässu organisaator. Peksti surnuks ülekuulamisel NL-s 1937. aastal. Hugo Treffner (1845-1912) Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Philipp Karell eesti arst. Tsaar Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Kuulus patriootide hulka, valiti 1882. aastal ÕES-i auliikmeks.
kuulmisest ning nägemisest. Hundid näevad paremini kui teised koerlased. Nende juhtivaks meeleks on aga haistmine. Võsavillemi ninasisene lõhnatundlike retseptoritega kaetud ala on inimese nina sisepindalast 14 korda suurem. Retseptoreid on seal ligi 200 miljonit, vastukaaluks inimese viiele miljonile. Koos peaaju vastavate keskuste erilise ehituse ja erakordse arenguga võimendub haistmine aga niivõrd, et inimese haistmistundlikkus on keskmiselt ainult 1% kriimsilma omast. Hundid on võimelised hästi orienteeruma kuni 6 m/s ulatuva tuule korral, optimaalseks on aga 0,5 m/s. Sellest hoolimata arvatakse, et hunt jääb haistmise poolest headele jahikoertele alla. Suletud maastikega piirkonnas mängib kuulmine haistmisest tõenäoliselt isegi olulisemat osa. Hundid liigutavad on kõrvi vastavalt tuleva heli suunas nagu lokaatorantenne. Hundi kõrv on võimeline eristama helisid sagedusega alates 100000 võnkest inimese 40000-50000 vastu. Hundid
annaabi.ee 
