järvevees kõigub analüütiliselt nullist kuni 4 mg/l-ni. Tunduvalt vähem on Eesti väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. On teada, et kui N:P suhe ületab 16, on lämmastikku liiaga ning fütoplanktoni ja makrofloora arengut määrab fosfor. Eesti üks fosforivaesemaid järvi on Nohipalu Valgjärv, kus lahustunud fosforit on 00,011 mg/l. Kõige fosforirikkamad Papp-, Kooraste Lina-, Väike Kodi-, Kriimani ja Pikajärv. Vee reaktsioon väikejärvedes on pH 4,09,6 piires, Narva Rohelistes järvedes on pH 12. Eestis on ülekaalus aluselise veega järved. Kõige happelisem on vesi Loosalu järves (pH 4,04,3), kõige aluselisem (pH üle 9,2) Harku järves, Metsküla järves , Peta- ja Pikajärves. Viimased on hüpereutroofsed veekogud, kus tugevat aluselisust põhjustab intensiivne suvine fotosüntees, mis oluliselt vähendab süsihappegaasi ja suurendab hapniku hulka vees.
Suviti on keskmine temperatuur kõrgem kui rannikul ning talviti on temperatuur külmem. Talveperioodil on üldiselt rohkem lund kui Põhja-Eestis. Samuti algab piirkonnas talv varem kui rannikualadel ning kevadeti püsib lumikate kauem. Loodusressursid: Piirkonna suurimateks loodusressursid on kindlasti mäed ja okasmetsad. Tulevane turismitalu asub Vooremäe vahetus läheduses. Linnulennult on vahemaa alla 1 km, mööda teid minnes 2-3 km. Suuremad järved on Kriimani, Aardla järv ja Kitsejärv, ning Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Talu lähedal on mets, kus voolab Mõra jõgi ning kus on looduslikud veeallikad. Kultuur: Piirkond, kus turismitalu asub, on inimeste muistne asuala. Alalt on leitud mitmeid muinasleide. Samuti asuvad Haaslava vallas mitmed kivikalmed, mis pärit enne keskaega. Ajalooline arhitektuur: Märkimist väärib Haaslava vallamaja, mis asub 1897. Aastal ehitatud hoones (mis oligi algselt vallamajana mõeldud)
annaabi.ee 
