"Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele") 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk 2006 oli ta üks Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni). 2007 Gustav Suitsu stipendium Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta
lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu, teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku, ära karda, anna käsi, võta komm, kuid vaikselt näsi. H. Runnelist ajakirjanduses Hando Runneli esimene raamat «Maa lapsed» ilmus aastal 1965 ja oli nii õhuke vihik, et mahtus ilusasti taskusse. Tema seni viimane, novembri algul ilmunud paks ja kõvade kaantega «Väravahingede kriiksumist kuulnud» ajaks tavaliste mõõtmetega karmani lõhki. Selles on mõtisklusi märksõnade kaupa kolmsada lehekülge. Veidi mahukamgi on kirjaniku 70. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli raamatukogu väljaandel eelmisel nädalal ilmunud «Hando Runneli bibliograafia». Kirjastaja võiks kaaluda selle raamatu väljaandmist ka digitaalses vormis. Tänulikke lugejaid oleks praegusest veelgi enam. Tartu Postimees 2008
lindude laulujuppidele ja külvatud väikeste valgete tähnidega. jaoks pesakaste häälitsustele võib ta oma laulu pista Tiibade hoosulgede välisservad on riputatud. Madala ka kõikvõimalikke muid helisid - heledamad. Sügise poole kaob taimestikuga aladel kassi näugumist, ukse kriiksumist ja sulgedelt metalliläige, need toitumas. Kuldnokk Värvulised isegi veskitiibade laperdamist. muutuvad hallikamaks. Aed-lepalind Iseloomulik on tema mängulend Must pealagi ja rind, hall selg ja pikk Elutseb ava- ja koos lauluga valge äärisega saba. Tiivad on poolavamaastikul, sageli
krooksusid. Esimene, mis vee kohalt hakkas paistma, oli kahvatu joon: metsad teisel kaldal; muud midagi polnud näha. Varsti tekkis taevasse heledam laik, siis levis rohkem heledust ümberringi ja jõgi hakkas kaugemalt pehmesti paistma; ta polnud enam must, vaid hall. Kaugusest oli näha väikesi ujuvaid tumedaid täppe -- need olid vened ja muud sihukesed -- ning pikki musti jooni -- need olid parved; mõnikord kuuldus aeru kriiksumist või segaseid hääli -- oli nii vaikne ja hääled kostsid kaugelt. Viimaks tekkis mõnda kohta veepinnale kriips, mida nähes me teadsime, et seal ujus palk käredas voolus, mis tema vastu põrkas. Udu keerles vee köhal, idataevas hakkas punetama, ka jõgi punas; metsaservalt paistis palkidest onn, -- kaugel teisel jõekaldal; vist oli seal puuladu. Siis tõusis kerge tuuleke ja lehvitas nii meeldivalt jahedust ja värskust; lõhnas nii magusasti metsade ja lillede järele. Mõnikord 327
«Aga mis pean mina tegema?» küsis mileedi. «Ei midagi, mitte midagi. Sulgege ainult aken. Ja minge voodisse või vähemalt heitke rõivais pikali. Kui olen valmis, koputan aknale. Aga kas te saate minuga kaasa tulla?» «Oh, muidugi.» «Ja teie haav?» «Ta teeb haiget, aga ei takista käimast.» «Olge siis valmis esimese signaali peale!» 589 Mileedi sulges akna, kustutas tule ja puges voodisse, nagu Felton o!i soovitanud. Piksekärgatuste vahel kuulis ta viili kriiksumist trellidel ja välkude valgel nägi ta Feltoni varju akna taga. Terve tunni saatis mileedi mööda erutatuna, higi laubal, julgemata kõvasti hingata. Iga krõbina puhul koridoris tõmbus ta süda hirmust kokku. On tunde, mis näivad kestvat aastaid. Tund aega hiljem koputas Felton uuesti. Mileedi hüppas voodist ja ruttas avama. Kahe raud-varva eemaldamisega oli tekkinud avaus, millest inimene läbi mahtus. «Kas olete valmis?» küsis Felton. «Jah. Kas ma pean midagi kaasa võtma?»
annaabi.ee 
