Ta suri 1956. aastal südamerabandusse. Brecht oma venna ja emaga Teosed DRAAMA "Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) ·Ema Courage ja tema lapsed" (1939) "Hea inimene Sezuanist" (19381940) "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Näidend "Kaukaasia kriidiring" EEPIKA romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) LÜÜRIKA poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) luulekogu "Sada laulu" (1951) ESSEISTIKA traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Looming Suurim 20 saj. Teatri uuendaja. Kirjutas ekspressionistlike näidendeid. Nt: "Baal", "Trummid öös" Brechti teater kujutab muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Esma tingimus on, et vaataja elab
"Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) "Ema Courage ja tema lapsed" (1939) Lüürika "Hea inimene Sezuanist" (19381940) poeem "Legend surnud "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) sõdurist" (1933) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) luulekogu "Sada laulu" (1951) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin
Lahutas üksteisest ka teatri erinevad elemendid kõne ja zestid, hääle ja muusika. 1920. aastatel põhiosa tema loomingust õpetlikud näidendid. Hilisemad näidendid melodramaatilised. Kasutas etenduste juures rahvalikke allikaid (publik lava ümber suitsetas, või vorstikesi jne, teise allikana kasutas saksa kabareeäärmiselt politiseeritud traditsiooni. Tema puhul ka klouni tegelaskujud, ka maskide/poolmaskide kasutamine mõistujutulistes näidendites, nagu ,,Kaukaasia kriidiring". 53) (Lev Tolstoi) Tolstoi sünge olustiku tragöödia ahnusest, mõrvast ja reetmisest talupoegade kogukonnas ,, Pimeduse võimuses". Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges. Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Tolstoi oli seisukohal, et inimesed on loomult head, kurjuse on sünnitanud üksnes tsivilisatsioon. Triloogia peategelasteks on lapsed ja
annaabi.ee 
