Pastell on maalimise ja joonistamise vahend. Pastellidega maalimist saab käsitleda nagu tavalist joonistamist. Alustades pastellidega maalimist, võib kohe täheldada, et nad murduvad kiiresti. Pastelltehnika juures on oluline, et käed ja pastellid oleksid puhtad. Üks võimalus hoida pastellid puhtad on - hoida neid riisiteradega koos karbis. Pastellid jagunevad: · pehmed pastellid; · kõvad pastellid, põhinevad üldjuhul kriidil ja on kandilise kujuga; · pastellpliiatsid on kõvad pastellid, mis on pandud pliiatsiümbrisesse; · õlipastellid, on väga erinevad pehmetest kriitpastellidest ja pastellpliiatsitest. Nad on õlipõhised. Harjutused õlipastellidega · Hõõru värvid segunema kata lisapaberile kaks värvi üksteise peale ja hõõru sellega valget paberit · Lühikesed jooned üksteise kõrval · Lühikesed katvad jooned
organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee (kogu) pHst. Kaltsiumkarbonaati leitakse põhiliselt kivimitest üle maailma ja see on põhiosa mereelukate koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites . Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul.
annaabi.ee 
