· "Armukahi" (2008) 5 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA Talvel sõitsin suuskadega, suusad libisesid, Suvel sõitsin suuskadega, suusad krigisesid. Ei ole õigust maa peal, ei ole õigust maa peal: talvel sõidad, libisevad, suvel sõidad, krigisevad sellesama maa peal! Sünge mees, kes süldi selgroo murrab nagu muuseas, mage mees, kes magnetiga, otsib mõistust puupeas. 6 RASKED AJAD Suvel, siis sulatab soojus, talvel, siis pakane piinab, sügisel pori on põlvini, kevadel armastus kõrvuni. Oi seda aegade raskust! KEVADE TUNNE Talv lõpeb siis, kui algab märts,
magama. Kõik tundus nii teistmoodi kui hommikul. Tööpäev Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk, mis varsti hallikat voodilina puudutas. Neiu silmitses toaakent, mis oli ära jäätunud ja millest kumas läbi tänavalmbivalgus. Ta võttis teki pealt ja sammus akna juurde. Neiu jalad oli külmad ning nende all krigisesid põrandalauad, mis olid vanad ja räsitud. Tüdruk kriipis küüntega jääd, et välja näha. Väljas oli öö, kõik magasid. Linnas andsid valgust tänavalambid, mille kuma teedele varje heitis. Öised tänavad olid sama tühjad nagu tavaliselt. Autod seisid igavalt tee ääres ja lipud, mis olid teiselpool tänavat asuvate majade küljes, kiikusid aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus. Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale
magama. Kõik tundus nii teistmoodi kui hommikul. Tööpäev Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk, mis varsti hallikat voodilina puudutas. Neiu silmitses toaakent, mis oli ära jäätunud ja millest kumas läbi tänavalmbivalgus. Ta võttis teki pealt ja sammus akna juurde. Neiu jalad oli külmad ning nende all krigisesid põrandalauad, mis olid vanad ja räsitud. Tüdruk kriipis küüntega jääd, et välja näha. Väljas oli öö, kõik magasid. Linnas andsid valgust tänavalambid, mille kuma teedele varje heitis. Öised tänavad olid sama tühjad nagu tavaliselt. Autod seisid igavalt tee ääres ja lipud, mis olid teiselpool tänavat asuvate majade küljes, kiikusid aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus. Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale
annaabi.ee 
