EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud...
asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm. 6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Lti, Bessaraabia
annaabi.ee 
