maapev jtkas ebaseaduslikult tegevust. kpmmunismi mratlus tunnuste ja vrtuste kogumina *hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse. kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept. hivasid sakslased saaremaa ja hiiumaa *28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid *Maa ja suurettevtted natsionaliseeriti *misatesse hakati rajama hismajandeid *jukamad ekspluataatorid jid pol igustest ilma. iseseisvust vljakuulutamine 1918 veebruari alguses moodustas maapeva vanemateks pstekomitee(pts vilms konik.) *25 veebruar sisenesid saksa ved tallinna 8algas saksa okupat.) 23
RIIGI PHITUNNUSED: TERRITOORIUM riigivimule kuuluv maa-ala, sh ka maapu, huruum ja territoriaalvesi. ELANIKKOND riigi territooriumil elavad kodanikud ja vlismaalased, kodakondsuseta isikud. AVALIK VIM riigi territooriumil valitseb elanikkonda vimussteem, mis koosneb seadusandlikust vimust (parlament), tidesaatvast vimust (valitsus) ning kohtuvimust. Diktatuuririikides avalik vim puudub. eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja sltumatus on aegumatu ning vrandamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse vim on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne- otse rahva poolt valitud president. eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne.
pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode. Pletatud tellis on peamiselt toorainega savi sisaldusega massist pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Tulekindel tellis on tavaliselt krgeima temeratuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv eri sordist ja lisaainetest pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Mrt on sideaine titematerjali vee ja hu segu. Mrt vib sisaldad veel vrvi ja titeaineid Savimrt on peamiselt savilobist ja liivast mrt. Tulekindel mrt on toatemeratuutil tarduv erimrt tulekindlate telliste mrimiseks- Tulekindel valumass on tavaliselt krgeimaid temperatuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv toatemeratuuril tarduv erimass.
väljendatuna eluaadi vastava fraktsiooni absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtusena (tähis A või D). C. Kromatogrammil näidatakse: ¾ milline on iga segus sisalduva komponendi elueerumisprofiil ja põhjendatakse, miks komponendid väljusid just niisuguses järjekorras, st selgitatakse, millises oma- vahelises suhtes on komponentide molekulmassid, ¾ milline on eluaadi maht kuni dekstraansinise krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmin = Vv, 56 ¾ milline on eluaadi maht kuni valgu krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vx, ¾ milline on eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmax. D. Viimasena väljunud komponendi elueerumismahtu võrreldakse arvutusliku Vxmax
annaabi.ee 
