Selle jaoks hakati pidama maapäevi. Esimest korda käis maapäev koos 1421. aastal. Maapäeval oli esindatud 4 kihti: 1) Riia peapiiskop + vaimulike esindajad 2) Liivi Ordu ordumeister+ esindajad 3) Vasallide esindajad 4) Kolme suurema linna kodanikud (Tartu, tallinn, Riia) Mida arutati?: Omavahelisi tüliküsimusi, makse, talupoegade pagemist, välispoliitika Läänes tekkis tugev riik: 1397Taani - Kalmariunioon (rootsi, soome norra, taani) Lõunas 1385 sõlmiti Krevounioon. Tekkis Poola-Leedu liitriik' 1340. said Saksa ordu lüüa Tannenbergi lahingus. Idas kerkis esile Moskva suurvürstiriik, mis hakkas endaga ühendama teisi Vene vürstiriike Nende keskele jäi Vana-liivimaa, mis oli killustatud ja sõjaliselt nõrk, mis oli väga heaks sõjaliseks objektiks nendele tugevatele naabritele. KESKAEGSED LINNAD Linnakodanikel olid õigused: 1) õigus tegeleda linna territooriumil tegeleda käsitöö ja kaubandusega 2) olid vabastatud tollimaksust
Seal arutati omavahelisi tülisid, makse, talupegade küsimused, välispoliitilisi küsimusi. * Teravnesid ka välispoliitilised suhted, sest ümberringi hakkasid tekkima suured riigid, samal ajal kui vana-Liivimaa nende vahel oli väike ja killustunud, kes oli heaks objektiks, et naabrid saaksid neid rünnata: -) Vana-Liivimaast läänes sõlmiti 1397 aastal Taani ja Rootsi vahel Kalmari unioon, kes tahtsid saada alasid Eestis. -) Vana-Liivimaast lõunas sõlmiti 1385 aastal Krevounioon Poole ja Leedu vahel nii, et Poola kuningast sai ka Leedu peapiiskop ning ka nemad tahtsid vana-Liivimaa alasid. *) Ohu alla hakkas jääma ka Saksa ordu, kuid 1410 aastal sai Saksa ordu Tannenbergi lahingus lüüa Poola-Leedu personaalunioonilt ning edasi polnud Liivi ordul enam piisavat tuge, kes oleks valmis neid aitama tulema. -) Vana-Liivimaast idas kerkis esile Moskva suurvürsti riik, kes hakkas liitma teisi vene alasid, kes enne olid olnud iseseisvad. Keskaegsed linnad
annaabi.ee 
