Messiaen ja Darmstadti koolkonna heliloojad: Boulez ja Nono. Pierre Schaeffer ja musique concrète. Muusikaline mõtlemine: Stockhausen pidas heliloojat helivõngete vahendajaks. Helilained on kõikjal, kogu aeg, need läbivad meie keha pidevalt. Helid on kosmose peegeldus ja helilooja peab kosmosest tulevad helid vastu võtma, olema nende vahendajaks. Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le löökpillimängijale. Seejärel tegeles Stockhausen mõnda aega peamiselt elektronmuusikaga. Katsetas elektronm. võimalustega. Esimesteks tähelepanu äratanud teosteks oli ,,Elektronische Studie I" (1953) ja ,,Elektronische Studie II" (1954). See on esimene elektronmuusika teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. Stockhauseni kõige kuulsam elektronm. teos on aga ,,Gesang der Jünglinge" (1955-56)
algusest tekkisid uued voolud: minialism, millest areneb välja postmodernism. Muusikas iseloomustab neid stiile: uus tonaalsus ja neoromantism (enne oli muusika dissoneerunud, kraapiva kõlaga, vastukäiv kõrvadele ning kompositsioon oli raske). Nüüd tulid samad suunad tagasi, tuleb heakõlalisus, seega kaotab avangardistlik muusika oma mõtte. Samas kompositsiooni tehnika ei sutnud välja, kui neoromantism tuli. 1945-1970. peetakse avangardisliku muusika ajaks. MK: Karlheinz Stockhausen ,,Kreuzspiel" oboe, bassklarnet, löökpillid, klaver John Cage (1912-1992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutut vaikuses ja siis saigi lugu läbi. Cage on radikaalne uuendaja ning ta on sellega mõjutanud üleüldist kunsti ja selle ajastu muusikat
annaabi.ee 
