uudiseid kodumaal toimuvast. Meie kultuur on väga mitmekülgne, ometi tegelikud teadmised meie juurte, ajaloo ja kultuurile vundamendi panijate kohta on vähesed, vaimuvara ärkamisaja kohta on väikene. Ärkamisajal on selline nimi just selletõttu, kuna sel ajal hakati inimesi üleskutsuma oma isamaad armastama ja truu olema talle. Kirjutati ja esitati isamaalisi laule ja äratati inimestes patriootlikus. Friedrich Reinhold Kreutzwalt oli Tartu Ülikoolis õppinud arst, kes oli väga huvitunud kirjandusest ja rahva õpetamisest. Ta tegigi selleks rahvakalendreid, kuhu kirjutas õpetlikke lugusid. Üks tema kalendritest on "Marahva kasuline kalender." Hiljem pakuti talle Eesti rahvuseepose jätkamist, kuna kirjanik, kes alustas oli vahepeal ära surnud. Kreutzwalt kohe ei nõustunud ka pakkumisega, ikka mõtles hoolikalt, kuid siiski aktsepteeris võimaluse. Kõigepealt läks ta Võru- ja setumaalt jutte koguma
keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest". Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva hulgas käibel. Folkloor = rahvaluule - omakeelse termini avaramas tähenduses laiemalt kasutas alatest M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. Pärimus - < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub
keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor – Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna ’folklore’. Rahvaluule – eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis „Sõnakene luuldest“. Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva hulgas käibel. Folkloor = rahvaluule - omakeelse termini avaramas tähenduses laiemalt kasutas alatest M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. Pärimus - < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub
annaabi.ee 
