rollide hoidmisele ja rollide muutumisele. Kontseptuaalsed raamid enamuses õenduse õppekavades sisaldavad käesoleval ajal kopingu (toimetuleku) protsessi, adaptatsiooni ja toetavaid või mittetoetavaid keskkonnategureid. 3. Probleemid protsessidega, millega soovitakse esile kutsuda positiivseid muutusi terviseseisundis. Peplau käsitleb õendust kui inimestevahelist protsessi, harivat ja toetavat jõudu, kuigi Kreuter nagu ka Leininger ja teised rõhutavad konkreetset toetussüsteemi protsessi, kui õenduse unikaalset panust. Need teemad pakuvad piire positiivsete muutuste kujundamiseks terviseseisundis. Peplau kirjeldab ennast oenduses kui inimestevahelistes protsessides osalejat, koolitavat ja toetavat jõudu, Kreuter nagu ka Leininger ning teised rõhutavad konkreetse toetava protsessi tüüpi kui õenduse unikaalset panust. Need teemad soovitavad süstemaatilise uuringu ja teooria arendamiseks piirata
Mudeli jargi eksisteerivad väline ja sisemine biofüüsiline ning väline ja sisemine sotsiaal-psühholoogiline keskkond, mis kõik on omavahel seoses, kujundades ja mojutades üksteist. Vastastikused seosed on dunaamilised ja komplekssed. Keskkonna ja uksikisiku muutusi ja mojusid vahendab ja kujundab uksikisiku kaitumine ja bioloogia, mis justkui fi ltreerib vastastikuseid toimeid ja mojusid, neid voimendades, mahendades ja vormides. Tervise holistlikud kontseptsioonid Green ja Kreuter (1999) defi neerivad tervist kui holistlikku (holism kreeka keeles koiksus, terviklikkus) kontseptsiooni, mis sisaldab endas nii sotsiaalset, vaimset kui hingelist elukvaliteeti. Tervise holistlikke ehk terviklikke kasitlusi on mitmeid. Alljargnevalt tutvustame neist kolme. Ameerika Uhendriikidest alguse saanud tervise holistlik liikumine kannab endas sellist arusaamist tervisest, mis on üsna lahedane WHO tervise definitsioonile, mille jargi tervis on enam kui vaid haiguse puudumine