–12. sajandist eKr. Klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama 3. aastatuhandel eKr. (Merle Bukovec) Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. (Vikipeedia) 2.1.2 Klaasi omadused “Krestomaatiliselt” on (silikaat)klaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida (vt. ka “Karastatud klaas”). Keemiliselt inertne (klaasi söövitab fluorvesinikhape). Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisse viidutest. Nn. tulekindlatesse klaasidesse (nt Pyrex) on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi
Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. [1] "Krestomaatiliselt" on silikaatklaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida - karastatud klaas või keemiliselt inertne. Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisseviidutest. Nn. tulekindlatesse klaasides on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. [1] 1.3 Klaas Eestis
annaabi.ee 
