üks kättemaksuhimuline noormees lasi maha endise bolsevike partei keskkomitee liikme ja Petrogradi Tsekaa juhi Moissei Uritski. Need sündmused veensid bolsevikke, et võim on ohus ja lahenduseks leiti olevat terrori (ajaloos tuntud kui punane terror), millega oma poliitilised vastased hävitada. Bolsevike valitsust juhtis Lenin, kes oli vaieldamatu juht ka parteis. Tähtsuselt teine mees nii parteis kui valitsuses oli Trotski, kelle lähimad toetajad olid Nikolai Krestinski (1883-1938) ja 6 Adolf Joffe. Üsna iseseisvad ja tuntud parteitegelased olid ka Zinovjev, Kamenev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Stalinit peeti Lenini pooldajaks. Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1917-1924 oli Lenin. Sõja ja laevastiku rahvakomissar 1918-1925 oli Lev Trotski, kellele ühtlasi allus Punaarmee ja kes seega omas nii kodusõja ajal kui järel väga suurt võimu.
...kokku 16 inimest. Ajakirjandusele teatati, et grupp sai juhtnööre välismaal elavalt Trotskilt ja valmistus terroriaktideks partei juhtkonna ja riigi vastu. Neid süüdistati Kirovi tapmises, nad olevat valmistunud Stalini tapmiseks. Süüdistus esitati veel spionaazis, kahjurluses, diversiooniaktides. 1937. a protsess Pjatakovi ja Radeki üle. Süüdistused samas vaimus. 1938. a märtsis protsess "paremtrotskistliku bloki" üle. Süüalusteks oid Buhharin, Rõkov, Krestinski, Rakovski jmt, kokku 21 inimest.Süüdistati kodumaa reetmises, spionaazis, Kirovi, Menzinski, Kuibõsevi, Gorki tapmises, Lenini, Stalini, Sverdlovi jmt vastu atentaadi ettevalmistamises. Nende protsesside juurde kuulub ka kinnine protsess sõjaväe juhtide üle. Kohtu all olid Tuhhatsevski, Jakier, Uborevits, eestlane August Kork .... Neid süüdistati spionaazis, Punaarmee võitlusvõime alahindamises, vähese tähelepanu pööramises ratsaväele