ajalooõpikud. Eesti oli Läti ja Leeduga võrreldes tunduvalt edukam. Kaasaja uurimiskeskused: Akadeemilised: ülikoolid, rahvusarhiivid, instituudid ja uurimiskeskused, teised asutused. Mitteriiklikud keskused ja institutsioonid: Mittetulundusühing S-keskus (andis välja koguteost „Sõja ja rahu vahel“, mis käsitles Eesti ajalugu 1939-1956), Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) (eesmärgiks Okupatsioonide muuseumi rajamine Eestisse; ilmunud mitu olulist teatmikku Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost), Mälu Instituut (enne: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon – IKUES), muud keskused. Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid. Dokumendid Rahvusarhiivis, mis ühendab endist Riigiarhiivi (ERA), Filmiarhiivi (EFA) ja Ajalooarhiivi (EAA). Olulisim dokumentatsioon just seal
keskustega: MTÜ S-keskus - loodi 1996. a tollase Riigiarhiivi juures ja tol ajal kandis nim Nõukogude aja uurimiskeskus, eesmärgiks seati aktiviseerida ja süvendada nõukogude aja uurimist Eestis, hakkas koordineerima ajaloouurimist lähiajaloos, korraldas seminare, S-keskuse kanda on jäänud üks väga oluline projekt - peaks valmima 10 köiteline "Eesti sõjaline ja julgeoleku poliitiline ajalugu 1939-1956) - tänaseks on kaks köidet seda juba ilmunud. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) - okupatsioonide muuseumi asutamine. 1. see sihtasutus toimib väga efektiivselt, tänaseks on Tallinnas okupatsioonimuuseum olemas. Eesti on Läti ja Leeduga okupatsioonimuuseumi aspektis erilises seisus, Lätis ja Leedus asutati need muuseumid riigi toel, Eesti sihtasutus tugineb suuresti erakapitalil, tänapäeval on riik osa kulusid võtnud oma kanda, aga pm funktsioneerib erakapitalil. Selle sihtasutuse eesmäriks ka lähiajaloo uurmine - seda suunda on ka väga edukalt arendanud
annaabi.ee 
