Eesti oli 1920.sajandi vahetuseks muutunud üheks Vene impeeriumi arenenumaks tööstuspiirkonnaks. Kuni 19.sajandu kespaigaks oli juhtiv tööstuslinn Narva, ent sajandi lõpuks koonduti siiski Tallinnasse. Juhtivad tööstusharud olid aga tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus ja laevaehtus. Tekstiilitööstustes valmistati peamiselt villast riiet ehk kalevit, seda tehti Sindis ja Kärdlas. Üheks suurimaks tekstiilitööstuseks võib aga pidada Narvas asuvat Krenholmi, mis alles paar aastat tagasi suleti, s.t kui arvestada, et too manufaktuur rajati 1857.aastal vägagi edukas. Peamised masina ja metallitööstused asusid Tallinnas: Volta ja Dvigatel. Paberitööstusest on mainimist väärt aga Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, mille sakslased õhku lasid. Kes teab, ehk oleks suvepealinn Pärnu praegu hoopis tööstuslinn, kui toda vabrikut poleks likvideeritud. Laevaehitus toimus Tallinnas, kus valmistuti sõjaks Venemaaga
· Loomine riigi poolt · Garanteerimine riigi poolt - peab looma garanteerimise võimalused. Õigusnorm on nn pidamisnorm, tal on oma kvaliteet. III seminar 7. oktoober 2008. a. 10:04 R. Narits 1. Patriarhaalne mudel - perekonna edasiviiv jõud. 1. küsimus võrdub ka riigi tekkimise põhjustega . Mis on riigi tekkimispõhjused?? Olemuslikud muutused, mis ühiskonnas toimusid. Tööjaotuse süvenemine, kaubandus? Püüd leida ühiskonnas kindel koht - Krenholmi kolimine Narvast. Arengud majanduselus. Põhjused peituvad muutustes, mis peituvad ühiskonnas eneses, ei saa tulla väljastpoolt. PÕMST ühiskonna protsessid muutusid liiga keeruliseks, mis nõudsid uusi korrareegleid - tavad ei suutnud elu enam hallata. Esimene õigusallikas oli sanktsioneeritud tava. Teine võimalus oli uue õiguse loomine, mida laiendati kogu territooriumile. Ka tänapäeval tingib õiguse tekke muutuv tegelikkus. 14nda oktoobri loeng 21
annaabi.ee 
