Selo lütseum, Pavlovski loss Peterburi lähedal Quarenghi 1744-1817 – Venemaa esindusarhitekt, ermitaaźi teater, kuulus Aleksandri loss, Smolni instituudi hoone (Katariina II korraldusel) de Thomoniga 1716-1813 – algas Venemaal küpsklassitsism, ampiir, Börsi hoone Peterburis Voronihhin 1760-1814 – võimas Kaasani katedraal, inspiratsioon Peetri Rooma kirikust Zahharov 1761-1811 – admiraliteedihoone Peterburis Kazakov 1738-1812 – tegutses peamiselt Moskvas, Kremmlisse on ehitanud ühe palee ja Peetri lossi Baźenov 1737-1799 – Peterburgi Paśkovi palee, Kremmlisse ühe palee Rossi 1775-1849 – suured lossiansamblid, paleeväljak Peterburis koos Senati hoonega ja kuulsa Võidukaarega, rahvusraamatukogu hoone ja kuulsa Aleksandri teatri Peterburis de Montferrand 1786-1858 – Vene klassitsismi luigelaul ja Iisaku katedraali Eesti – alates Põhjasõjast kuulus Eesti Venemaa koosseisu, eelkõige Eesti klassitsismi linn on Tartu,
olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitses vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremmlisse ja nõudsid tsaari poega näha. Kui vana tsaari Fjodori õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas hullunud. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal hakkas kehtima kolmik võim. Suurem osa võimust oli aga ikkagi Sofia käes. Peeter saadeti emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse vihkamise ja paanilise hirmu, ta ei suutnud neid ealeski enam usaldada.
annaabi.ee 
