Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära
mõisavõimuga küla ühiskonnas 1) Mari oli selline naine, kes teadis, mis on tema hind. Ta oskas enda eest hoolitseda ja välja astuda. Esimene mees, kes tema teele sattus oli Tõnu Prillup, kellega koosellu astumine oli praktiliselt vältimatu ning armastust mängus ei olnud. Tõnu oli vaene ja ei oleks suutnud Marile ja lastele ise pakkuda sellist elu, nagu nad väärt on. Sellepärast oligi ta lõpuks ikkagi nõus sellega, et laseb Ulrich von Kremeril Mariga aega veeta, et ise tõusta paremale positsioonile. Tõnu olemus oli aga selline, et ka paremal positsioonil olles, ei suutnud ta ennast maksma panna ja saavutada seda, mida ta alguses oli plaaninud saavutada. Peale selle oli Tõnul küljes viinaviga, mida teda tasapisi hävitas. Teda ei oleks mitte kuidagi saanud pidada tugevaks meheks. Kremer oli samuti nõrk mees. Ta elas üksi mõisas ning tundis oma ema pildi ees veini juues ikka
Prillup märkas, et kõik, mis talle kunagi tähtis oli olnud, on kadunud. Kõik, millest ta hoolis ja lugu pidas, on jäädavalt läinud. Tõnu soovis väga algset aega tagasi saada, aga kuna see võimatu oli, siis püüdis ta viina joomisega oma muresid natukenegi leevendada. Liigne sõprus viinaga oli põhjuseks, miks Tõnu koduteel vankrisse magama jäi ning seal külmasurma leidis. Tõnu oli küll rahaahne, vilets ärimees ja viinasõber, aga ka Maril ja Kremeril lasub oma osa Prillupi traagikas. Sellele ajale oli iseloomulik, et mõisnik tohib "kasutada" talupoegade naisi, aga Ulrich ei olnud seda veel siiamaani teinud. Oma egoistliku mõtlemisega usub ta, et tal selleks täielik õigus on ning et oma ellu vaheldust tuua pakubki ta Tõnule välja selle kahepalgelise lepingu, millest kõik alguse sai. Tõnu nõustumine oli garanteeritud, sest tolle eluunistuseks oli olnud piimamehe amet.
toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga, kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus. Ulrichi õed ja vennad elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha teistmoodi jalutuskäigu. Kui ta Prillupi õuest mööda oli minemas, nägi ta naisterahvast maas pikutamas.
annaabi.ee 
