(Sinikas 2001) 2.1. EESTI HOBUSE VÄRVUSED Karvavärvuse poolest on eesti hobune kõige värvuserikkaim, kellel on geneetiline ja väljapaistev värvuslik kirevus kujunenud ajapikku. On teada, et varasemate hobuste põhivärvus oli tume, hiljem tuli värvusi juurde sellest, kuidas väärtõud oma pärandit Kodumaale maha jätsid.(Randlaht 2011: 33) Põhilised värvused eesti hobusel on must, raudjas, kõrb, võik, hiirjas, kollane, kremello, kimmel, hall, hõbe ja valge.(Lasn 2006) 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE Eesti hobune jääb silma kiire liikumise ning suure veojõu poolest. Neid hobuseid võib ilmtingimata kasutada põllu- ja transporditöödes, kus veotakistus ulatub kuni 30 kg hobuse kohta. Eriti välja pastvat vastupidavust näitavad nad transporditöödel.(Dobrõnin, Kalinin jt 1955: 100)
Üks must(E) ja hall(D) peavad olema dominantsed. b. Tuhkur c. Võik kui ka aguuti on dominantne E-,A-,CC,D-,ww,gg, siis on võik. Kui on kõrbi hobuse baasil üks cr-geen(cremello) Siis tuleb hele pruunikas musta lakaga. E-,A-,CCcr,ww,gg. d. Kollane sammuti selle cr geeni põhjustatud, aga punase värvuse baasil. Ta muudab, laka valgeks. Keha kuldkollaseks. e. Kremello eestis nimetatakse valesti albiinoks. Neil on kaks cr geeni, sinised silmad. E-,Aa,CcrCcr,ww,Gg. f. Lahjendus geenide hulka kuuluba ka Hõbe geen. Märgitakse tähega Zz. Mõjutab ainult musta värvust. Teiste värvuste puhul ei avaldu. Tekitab valge laka ja saba. E-,A-,CC,Dd,Z-,ww,gg. Selle puhul ei oma tähtsust, kas tegemist on heterosügootse või homosügootse hõbe geeniga.
annaabi.ee 
