Agaralt lõi Hurt kaasa Vanemuise seltsi töös,pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870.aastal peetud kõne,milles ta püstitas eestlastele ette ülesande saada sureks vaimult.1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle,mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisutit. Eesti Aleksandrikool komitee eestvedajateks olid Jaan Adamson,Jakob Hurt,C.R. Jakobson,J.W. Jannsen,Kreutzwald,Köler jt.Selline kool pidi vastama kreiskoolide tasemele ja kuna valitsuselt toetust oodata ei olnud tuli kool rahva rahaga rajada.1874.aastaks oli kogutud niipalju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarli mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts rajati 1872.aastal.Eestvedajaks oli Jakob Hurt.Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi,aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.Eesti kirjameeste seltsi otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutusele,mis on eesti keeles käibel tänaseni.
11 19.saj lõpuaastail sai tooni andvaks märksõnaks Eesti hariduses ,,venestamine." Täitmisele kuulus rida korraldusi, mille eesmärk oli vene mõju suurendamine. Nii nagu Baltikumi keskmes Riias, nii tõusid uued vene koolid ka Tallinnas. 1871 asutati siin Aleksandri nimeline vene gümnaasium.16 1872 kinnitab Keiser Aleksander II riiginõukogu otsuse kreiskoolide reorganiseerimisest linnakoolideks, kus võetakse vastu 7-14 aastasi lapsi. Linnakoolideks muudetakse ka Tallinna ja Tartu vene õppekeelega elementaarkoolid. 3 Venestamisega kõrvuti tõstab eestlastes pead rahvuslik tundmus. Paljud koolmeistrid said oma rahvaharidusliku tegevusega tuntuks üle Eesti. Võimekate koolmeistrite töö tulemusena areneb keel ja kirjandus, saab hoo sisse koorilaul. Rahvusliku emakeelse kooli põhimõtted avalikustas Jakob Hurt 1869 ja 1870
annaabi.ee 
