linnad. .Kreeta tuntuim loss oli Knossos, Kreekas oli selleks aga Mükeene. Mükeene oli kindlustatud loss mida on tuntud oma massivsetest kiviplokkides ja kindlustatud väravatega. Knossos aga oli kindlustamata.Mõlema kultuuri losside sarnasuse alt võib välja tuua, et mõlemates paiknesid losside ümber nii laoruumid, usukeskus kui ka töökojad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Samuti oli olemas ka veesüsteemid. Nagu Kreetalgi olid Kreekas lossid majapidamiskeskusteks. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma. Kreeklased ei olnud Kreeta põlisasunikud.Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid.Kreetal olid loss ja linnakvartal sageli tihedalt kokku kasvanud, nii, et linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Mükeene kultuuris ei olnud linnad kujunenud losside ümber
Losside valitsemiskorralduse kohta pole aga midagi kindlalt teada. Arvatavsti valitsesid neis preester-kuningad. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata, kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsete kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad, kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli ka iga suurem loss omaette riigi keskus ja võimsad kaitseehitsed osutavad sellele, et riigid omavahel sõdisid. Kreeta ja Mükeene religiooni kohta on raske midagi lõplikku väita ja võib teha ainult oletuslikke järeldusi arheloogilise ainese, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Me ei tea
matriarhaalne, st naiste valitsetud ühiskond. Mükeene tsivilisatsioon Umbes 1500 aastat eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Kreeklased võtsid kiiresti omaks minoilise kultuuri ja kohandasid kreetalaste lineaarkirja oma keelele. Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsetest kiviplokkidest, nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad. Lossi siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega. Kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. Nagu Kreetal, nii puudutasid ka Kreeka losside lineaarkirjatahvlid peamiselt majapidamist. Siiski võib nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisis kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. Neile
Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest. Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks. Megaroni keskel asus ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast. Need kandsid laepalke ja arvatavasti oli nende kohal ka avaus, millest suitsu välja lasti. Megaroni kõrval oli rida teisi ruume. Mükeene sammas oli eranditult alati puust, kuid sama kujuga mis Kreetalgi.. 2.Manerism 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist
annaabi.ee 
