Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922). Kreeka kirjanik Kazantzakis on öelnud, et inimestest, kes tema hinge kõige sügavama jälje on jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha, Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise meelistegelane ja suurim eeskuju Homerose loomingust oli kahtlemata Odysseus, nii võib kreetalase teoste hulgast leida näidendi ,,Odysseus" ja eepose ,,Odüsseia", mis kujutab endast järge Homerose samanimelisele teosele. Kazantzakist ennast võib õigusega nimetada kaasaegseks Odysseuseks, sest suur osa tema elust möödus reisides. Sinna, kuhu ta ei jõudnud ise, lasi ta jõuda oma raamatute tegelastel eepose ,,Odüsseia" peategelane lõpetas oma elu lõunapoolusel. Keskaegsetes Trooja-romaanides oli O. kahepalgeline Dante "Jumalikus komöödias" kannab ta
per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund. Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse. Douleia- kreeka k orjus. Platoni dialoogist ilmneb: doulosed on asjad isandale, täielikult isanda tahte all. Ori on ka
annaabi.ee 
