Tekitab inimestel merehaigust Võib põhjustada ohtlikku kreeni ja lasti paigalnihkumist tekitab laeva keres õhtlikke pingeid Halvendab mehhanismide töötingimusi Halvendab sõuseadme töötingimusi suurendab laeva veetakistust Põhjustab laeva kiiruse langust Põhjustab kütusekulu suurenemist. Külgõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber diametraaltasapinnas asuva purje Külgõõtsumisel on võnkeperioon suhteliselt väike ( 6/15 s) ja võnkeamplituud suur (kreeninurgad 10 30kraadi). Seetõttu tekivad mehhanismidele ohtlikud ja inimestele ebameeldivad suured kiirendused. Mida suurem on laeva metatsentriline algkõrgus seda väiksem on külgõõtsuvuse periood , seda järsum ja raskem on õõtsuvus. Pikiõõtsuvus Pikiõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber põiktelje. Külgõõtsuvusega võrreldes on pikiõõtsuvuse periood tunduvalt suurem , amplituud aga märksa väiksem.
piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad, mis ei vasta neile nõuetele, on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldus, et laeva kallutades on veealune maht konstantne. 22 3. Laeva püstuvus z M BM GM WL G Z W B B1
annaabi.ee 
