Soktates ei arutlenud maailma tekkimise üle, vaid eetiliste küsimuste. Tema kõige tähtasm uurimusobjekt oli voorus, kõige suuremask vooruseks pidas ta tarkust ja teadmis, samuti hindas ta õiglust. Platon arutles edasi Soktatese õpetust, tema meelest oli kõige tähtam idee. Ta pidas ideed kogu maailma aluseks (idealistlik filosoofia). Aristoteles pidas kõige aluseks materiat. Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas Kreeka hellenid kreeklsed hellenism Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse
Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi jalaskis