millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma panija ja liikumiseshoidja ise ka oma liikumise milleltki saama. Selline liikuvate asjade ja nende liikumapanijate ahel kas läheb lõpmatusse või pidi leiduma esimene liikumapanija, mis kas annab ka iseendale liikumise (nii arvas Platon) või on ise liikumatu (nii arvas Aristoteles). Platon käsitleb seda probleemi oma hilisteoses “Phaidros” (245c-246a; Platon, Teosed I, lk. 311). Kreekalikule maailmamõistmisele iseloomulikult oli ta seisukohal, et lõpmatusse ei saa liikumapanijate ahel minna, niisiis pidi leiduma üks algus (arche), kust kõik tekkinu pärit on. Too arche ise ei saanud olla millestki tekkinud, sest kui ta oleks millestki tekkinud, siis ei oleks ta algus. See arche pidi olema aga mitte üksnes mittetekkinud, vaid ka hävimatu, sest kui ta häviks, siis ei saanuks enam mitte miski tekkida. Kõik pidi nimelt tekkima arche`est, kui aga arche
Ka tänapäeval. Siiani oli Jahve ainult iisraeli jumal, saab nüüd aga kogu maailma jumalaks. Religiooni jaoks oli eskiil dramaatiliste muutuste aeg. Alates aastast 538 saab rääkida juutlusest. Josephus (I saj juudi ajaloolane) on loonud mõiste juut, kui juudid babüloonia eksiilist tagasi pöördusid. Juutluse areng võttis siis natuke pikemat aega. VT-s esineb sõna juutlus II makkabite raamatus 8, 1. 14, 38. Juutlus, Judaism on vastandiks hellenismile. Püüti vastanduda kreekalikule eluviisile. [ A. 597 ja 587/86 sündmuste tagajärjeks oli, et Iisraeli ajalugu nüüdsest peale kulges rohkem või vähem sõltumatult mitmes erinevas paigas. Nagu ennegi elas Jeruusalemmas ja Juudas autoktoonne elanikkond, selle kõrval aga oli olemas arvukas diasporaa Paabelis ja Egiptuses. Väga oluline on, et Palestiinas, kuhu babuloonlased ei asutanud uut rahvast, samuti ka Paabelis ja Egiptuses need rahvarühmad elasid omaette tervikutena ja sel komble said säilitada oma traditsioone
annaabi.ee 
