11.laul Järgmisel päeval saavad Agamemnon, Diomedes, Odysseus, ja palud teised lahingus haavata. Nestor palub, et Patroklos Achilleuse rüüs võitlema läheks. Haavatakse ka Kreeklaste arsti. 12.laul Kreeklastel läheb aina halvemaks, sest Troojalased tungivad kantsi sisse. 13.laul Nüüd käib sõda juba laevade juures. Kui Kreeklaste laevad põlema pannakse, ei saaks nad põgeneda ega toidu ja söögi varusid juurde tuua. 14.laul Zeus lahkub lahinguväljalt. Kreekalastele tuleb appi Poseidon, kelle õhutusel tungivad Kreeklased jälle Troojalastele peale. Aias tabab Hektorit kiviga. 15.laul Zeus tormab tagasi ja aitab Hektori taas jalule. Troojalased suruvad vastase jälle laevade juurde. 16.laul Achilleuse õhutusel juhib Achilleuse rüüs Patroklos mürmidoonlased Troojalaste vastu sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Patroklos peab Hektoriga kahevõitlust. Hektor võidab.
kunsti mõju, kuid juba 70.-60. aastatel e.Kr. on märgata reaktsiooni. Nii on näiteks Pompeiuse skulptuurportreele (pilt 6) eriomane hoolikas töötlemisviis ja faktuuri ja pinna suurepärane viimistletus, mis on tunnistuseks hellenistliku skulptuuri mõjudest, kuid samas on skulptor üritanud nägu kujundades rõhuda ja edasi anda rooma skulptuuri traditsiooni järgides individuaalseid jooni ja isikupära. Ta on kaugele kreekalastele omasest idealiseerimisest. Vastupidi kunstnik rõhutab oma etruski ja rooma eelkäijate vaimus kujutatava loomulikke defekte. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses majapidamises aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti neid isegi rongkäikudel kaasas. Selles on äratuntav neoliitilise esivanemate austamise kultuse pärandit, kuid
nentida, et Sulla perioodil tugevnes selleski valdkonnas hellenistliku kunsti mõju, kuid juba 70.-60. aastatel e.Kr. on märgata reaktsiooni. Nii on näiteks Pompeiuse skulptuurportreele (pilt 6) eriomane hoolikas töötlemisviis ja faktuuri ja pinna suurepärane viimistletus, mis on tunnistuseks hellenistliku skulptuuri mõjudest, kuid samas on skulptor üritanud nägu kujundades rõhuda ja edasi anda rooma skulptuuri traditsiooni järgides individuaalseid jooni ja isikupära. Ta on kaugele kreekalastele omasest idealiseerimisest. Vastupidi kunstnik rõhutab oma etruski ja rooma eelkäijate vaimus kujutatava loomulikke defekte. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses majapidamises aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti neid isegi rongkäikudel kaasas. Selles on äratuntav neoliitilise esivanemate
annaabi.ee 
