Pilet 13 1.Hellenismiperiood Kreeka ajaloos · Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. See küll lagunes sest tema väepealikud hakkasid omavahel sõdima. · Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks · AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda
helleniseerumine 3. sajandi jooksul. Sisemaal ja kaugemal ida pool püsisid, vähemalt 59 maapiirkondades, vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas kõikjal kreekapäraseid jooni. Kuningate rajatud uutes linnades olid kreeka keel ja elulaad algusest peale valitsevad. Erinevaid murdeid kõnelevad kreeklased ja makedoonlased segunesid idamaadel uhtseks kreekakeelseks elanikkonnaks, mille tagajärjel kujunes Atika murdel põhinev ühtne kreeka keel koine (ühine). Seda kasutas terve hellenistlik maailm nii kõnes kui ka kirjas. Kreekas vanad murded küll säilisid, kuid kirjakeelena levis koine siingi. Aasia ja Egiptuse rikkused olid nüüd kreeklaste käsutuses ja nende materiaalsed võimalused seega varasemast märksa suuremad. Kaubavahetus ühtse hellenistliku maailma moodustava ida ja lääne vahel tihenes senisesega võrreldes veelgi, liites
annaabi.ee 
