Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kreeft" - 3 õppematerjali

Kurjuse olemus
3
docx

Kurjuse olemus

6. Vaba tahe. David Hume (1711 ­ 1776) oma töös ,,Loomulikku religiooni puudutavad dialoogid" viitas Epicuruse probleemile, luues rea küsimusi, mis illustreerib Kurjuse probleemi: ,,On Jumal tahtlik kurjust tõrjuma, kuid mitte võimeline? Siis on ta võimetu. On ta võimeline, aga mitte tahtlik? Siis on ta pahatahtlik. On ta nii võimeline, kui ka tahtlik? Kust tuleb siis kurjus? Pole ta ei võimeline, ega tahtlik? Miks teda siis kutsuda Jumalaks." Peter Kreeft, kristlik filosoof, pakkus kurjuse ja kannatuse probleemile mitu lahendust 1. Jumal kasutab lühiajalist kurja pikaajaliseks headuseks 2. Jumal lõi võimaluse kurjuseks, kuid mitte kurjust ennast ning vaba tahe oli vajalik tõeliseks armastuseks. Ütleb, et kõikvõimas olla ei tähenda seda, et saab luua midagi, mis oleks vastuoluline, näiteks inimestele vabaduse andmine ilma potentsiaaluseta kurjusele 3. Jumal kasutab kannatust selleks, et luua inimestes moraali

Filosoofia → Filosoofia
30 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Mõni mitte-P on S Mõni mitterumal [isik] on tudeng. (Limiteeritud järeldus.) I: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene. Ei saa teostada! ? O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng. 12 Termini contraposition kasutus on erinevate allikates erinev. Nt Kreeft nimetab selles lõigus uuritavat tehet terminiga partial contraposition, vt Kreeft, 2005: 171­172. 10 Mõni mitte-P on S Mõni mittetudeng on inimene. D5.6 Väite vastandamine on otsese järeldamise tüüp, mille käigus teostatakse alguses eelduse muutmine ning seejärel muudetud väite ümberpööramine. Väite kvaliteet muutub esialgsega võrreldes vastupidiseks.

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

Teostatakse väite muutmine ning seejärel veel ka ümberpööramine.12 A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski mitte-P ei ole S Ükski mitteinimene ei ole tudeng. E: Ükski S ei ole P Mitte ükski tudeng pole rumal. Mõni mitte-P on S Mõni mitterumal [isik] on tudeng. (Limiteeritud järeldus.) I: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene. Ei saa teostada! ? O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng. 12 Termini contraposition kasutus on erinevate allikates erinev. Nt Kreeft nimetab selles lõigus uuritavat tehet terminiga partial contraposition, vt Kreeft, 2005: 171–172. 10 Mõni mitte-P on S Mõni mittetudeng on inimene. D5.6 Väite vastandamine on otsese järeldamise tüüp, mille käigus teostatakse alguses eelduse muutmine ning seejärel muudetud väite ümberpööramine. Väite kvaliteet muutub esialgsega võrreldes vastupidiseks. Üldjaatava ja osaeitava väite vastandamine ei põhjusta infokadu. Üldjaatav muutub

Õigus → Õigus
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun