Zeusi tempel Olümpias on dooria stiilis ning ehitatud tuffist (vulkaaniline kivim). Templi ehitamisega tehti algust 515 eKr. Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk
Kreeka-Pärsia sõjad VI sajandil eKr vallutasid pärslased suure maaala Väike Aasias ja mujal. Linnad mis asusid Väike Aasia rannikul alistusid suurele Pärsia riigile ja pidid neile andamit maksma. Kreeklased ei tahtnud ülemvõimuga leppida ja seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla. Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia kuningas Dareios I 490 a eKr suure sõjaväe Ateena vastu. Pärslastele astus vastu 10 000 Ateena sõdurit. Lahing toimus Maratoni tasandikul mis asus 40 km Ateenast eemal. Ateenlased rivistusid faalanksisse. Kõige tugevamad pandi faalanksi tiibadesse ja nõrgeimad jäeti keskele kuna tiibadel läks rohkem jõudu vaja. Kreeklased jooksid kiirel sammul Pärslaste vastu et mitte kaua pärslaste noolerahe all piinelda. Võitluses olid pärslased edukamad keskosas
annaabi.ee 
