Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2. filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast. See kujuneb stiihiliselt, praktiliste elutõdede kogemisel (nt lähen -30 pakasega paljujalu jooksma) või teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil: stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil
olid sõbralikud suhted alkoholiga, aga me ei tea politseid ja rentslis vedelemist. Talviku üks tugevusi on ka see, et see ei ole mitte ainult mingisuguste tumedate joonte ümber keerlemine, vaid see on ka irooniline läbimäng sellel teel. Selles on tõsidust, aga selles on ka võime seda protsessi kuidagi kõrvalt vaadata. Tihti on tsiteeritud T sõnu, kus stroofi tuleb suruda elementide pime raev see võiks olla üks talviklikke kreedosid. "Kohtupäev" mida uut toob võrreldes Palavikuga? Põhikoordinaadid jääb samaks, jääb tume vaimsus, aga teatud nihkeid ikkagi on. Dekadentlik stiliseeritus hakkab "Kohtupäevas" nõrgenema ja kohtupäevajärgsetes luuletustes nõrgeneb ta veel. Siin enam väga selgest dekad luulest rääkida ei saa. Märkame "Kohtupäevas" religioossete motiivide suurenenud osakaalu. See võib näideta seost kristlikku allaheitliku eluhoiakuga.
annaabi.ee 
