Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Selline bilanss sarnanes väga paljuski tänapäeva bilansiga. Kõige parem on jälgida üleminekut kahekordsele kirjendamisele uurides omaaegse kuulsa, ühe selle ajastu rikkama kaupmehe pankuri Francesco di Marco Datini (1335-1410) arvepidamist. Kui esialgu kasutas ta ühekordset kirjendamist, kus deebetkontod olid eespool ja kreeditkontod tagapool. Hiljem hakkas ta kasutama kahekordset kirjendamist. 10.Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit (u. 1445-1509). Üheks kõige tuntumaks ja raamatupidamise ajalooliseks pärandiks on tema poolt avaldatud põhiteos ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse
saaksid. Kohustus on koostada majandustehingute kohta sellised registrid, et oleks võimalik neist välja lugeda tehingud nii ajalises järjekorras (ehk kronoloogiliselt, päevaraamatu vormis) kui ka kontode alusel (pearaamatuna). Päevaraamatusse kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes. Kirjete kandmiseks on vajalikud järgmised sammud: tehingu kuupäev; algdokumendi nimetus ja number, lausendi järjekorranumber, tehingu lühikirjeldus, deebet ja kreeditkontod koos summadega. Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Registrite korrektsus ja loetavus kõrvalseisvale isikule annab hea pildi tegutsevast raamatupidaja isiksusest. Aga registri loetavus, selgus ja täpsus on määravad asjaolud. Eriti peab seda silmas pidama registrite käsitsi koostamisel
Kohustus on koostada majandustehingute kohta sellised registrid, et oleks võimalik neist välja lugeda tehingud nii ajalises järjekorras (ehk kronoloogiliselt, päevaraamatu vormis) kui ka kontode alusel (pearaamatuna). Päevaraamatusse kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes. Kirjete kandmiseks on vajalikud järgmised sammud: · tehingu kuupäev; *algdokumendi nimetus ja number, · lausendi järjekorranumber, *tehingu lühikirjeldus, deebet ja kreeditkontod koos summadega. Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Kui koostad registreid, pane tähele, kas päevaraamatu tehingute summa võrdub kõikide kasutatavate kontode deebet- ja kreeditkäivete summaga. Kui ei, siis on kusagil viga ja Sul tuleb seda otsima hakata.