mõisnike omaks, kuid see jagati mõisamaaks ja talumaaks (seda ei tohtinud vähendada) see mis oli talupojal jäi ka edasi tema omaks no matter what. Talumaad soovitati rentida mitte teotöö vaid raha eest, seda võis ka talupojale müüa. Neid seadusi kutsutakse ka talude päriseks ostmise seadusteks. Seega oli talupojal võimlus saada maa omanikuks. Kuid nende seadustega kaasnes ka maa krunti ajamine (kadus põldude ribastatus). Osteti võlgu (talupoeg võttis laenu krediitkassast). Esimesena said talusid päriseks osta need, kes olid varem midagi teeninud, näiteks kõrtsmikud ja möldrid. LM kubermangus hakkas suurem buum vabaks ostmiseks 1860ndatel, seda võimaldas linakasvatus, just sellel ajal tõusis lina hind, sest Ameerikas oli kodusõda ja sealt ei saanud Euroopasse tuua puuvilla ja selle asendajana nähti lina. Kõige enam müüdi päriseks Mulgimaa talusid. EM kubermangus hakkas suurem vabaks
-) Keelati kodukari õigus. *) Maksimum kodukari oli 15 piitsahoopi. -) Keelati talupoja müümine maast lahus. -) Moodustati vallakohtud. *) Seal oli kolm kohtunikku: üks talupoegade, üks sulaste ja üks mõisniku poolt. *) Vallakohtus arutati talupoegade omavahelisi suhteprobleeme. -) Moodustati kihelkonnakohtud. *) Seal olid esindatud nii mõisnikud, kui ka talupojad. *) Kihelkonnakohtus arutati mõisnike omavahelisi suhteprobleeme. * Mõisnikud said võimaluse krediitkassast või krediidiseltsist madala protsentiga riigilt laenu võtta. * 1805 hakkasid Põhja-Eestis talupojad keelduma öisest rehepeksust. * Kose-Uuemõisa sõda oli 100 soldati ja 500 talupoja vahel, kuid talupojad ei saavutanud midagi. * Hakati tegema ettevalmistusi pärisorjuse kaotamiseks, kuid Napoleoni sõjakäigu tõttu lükkus see edasi. Pärisorjuse kaotamine * Aleksander I kirjutas alla seadusele, kaotamaks pärisorjuse. -) Eestimaal kadus pärisorjus 1816; Liivimaal 1819.
annaabi.ee 
